Pages

Wednesday, August 25, 2010

päris mitu korda olen alustanud ja siis jälle akna kinni pannud. blogi ei tõmba. kohe üldse mitte. aga eks ma üritan.


teisipäeva hommik möödus rahulikult, nagu ikka ja lõuna ajal läksime zürichisse ujuma. jaaa, väga toredad trammid on siin. nt nende treppidest ei ole võimalik alla kukkuda(!), mis on ainult hea. (ma lihtsalt pidin mainima, aga see selleks). igatahes, trammi peal nägime fabiani ja joeli ja nad tahtsid oma lemmikjalkaklubi staadioni näha vms ja siis lihtsalt jälgisime väljakut 3 minutit. väga huvitav indeed :D kui neil oli isu täis vaadatud, siis liikusime oma väliujulakese juurde ja vettteeeeeeee. järgmised 4-5 tundi midagi väga säravat ei toimunud, va ehk see, et osad hüppasid 10m kõrguselt laualt vette. scary shit, ma ütlen. aa, vahepeal tuli üks poiss kuskilt juurde, aga ta oli mingisugune fabiani/joeli tuttav, niiet ta ei olnud väga seltskondlik. säääääd. õhtul koju ja lamang, jeeei.


kolmapäeval oli äratus 6:45, kuna kõik värsked vahetusõpilased ei oska saksa keelt ja peavad seda enne kooliminekut väga intensiivselt õppima. tak. igatahes, saime kokku ja siis ma nägin ülejäänud 10 inimest, kellest enamus on õnneks normaalsed. kaks jaapanist, kaks mehhikost, mina, üks hiinast, taist, uruguaist, venetsueelast, tšiilist ja indiast. istusime siis oma 4 tunnikest ära ja tagasi koju ja ujuma. ja koju ja magama. neljapäev ja reede pärastlõuna möödusid samas vaimus.

Monday, August 9, 2010

helooouuuuuuuu evribadiii!


jesjes, täna juba teisipäev, mis tähendab et ma olen siin olnud 3 päeva, mis siis et see tundub juba nagu igavik. ja täna on veel viimane vaba päev, siis hakkab juba saksa keel. jehuu.


tak, laupäev. lennuk saabus 9:45, aga pramapaparaaa, mu pagas kaotati ära, mis tähendas seda, et ma lahkusin lennujaamast 10:45. paperwork, you know. asjad aetud, jalutasin väravast välja ja siis seal nad oliiiiiiid- ema Heidi, isa Roman, Nadja, Julia ja Bianca. ja Steven ka. ema töötab mul muide farmatseudina ja tal on oma apteek sõbrannaga; isa töötab pangas ja viimased kolm on õed. Steven on Julia poiss, aga ta veedab väga suure osa oma ajast siin. igatahes, nad tõid mullle lille, mis oli väga armaaas neist. :) :D:D siis me sõitsime natuke, käisime poes ja tulime koju.(ja ma muide elan mäe otsas, no suuuuuuure mäe otsas, a nad ütlevad et see aint küngas. võta või jäta no). djeevotškid tegid süüa. see on nende töö, kui neil vaheaeg on. ja me sõime eeeeeee spätzl'eid. see vist ei ütle teile midagi- need on taignast tehtud väikesed seest tühjad jubinad. aga mitte makaronid ja kartulid ka pole. seletamatud. niisiis, peale seda lebotasime oma verandal ja tuli külla naabrimees paremalt poolt. ja tal oli nimi ka, aga see on meelest lännuuuu. ta oli päris vahva vuntss, nalimees. ta lamas koos meiega ja kohe varsti peale seda läksin ma magama ja õed+poiss läksid ujuma. pärast ärkamist nägin vasakult poolt naabreid ka. fämiliiiii, 2 tütart ka, Chantal ja Valerie. a ainult Chantal oli siin. ja siis tulid teised ka tagasi ja naabrid istusid veel natuke, aga siis läksid kodo ära. peale seda viisime Steveni koju ja käisime Bianca uut kooli vaatamas. jõudsime koju jälle, vaheajanautlejad tegid pizzattttt, nämmmuuuuuuuuu. siis ronisime mäkke ja vaatasime ringi, peale seda koju tagasi. vaatasime filmi (ja selle kanali peal on kahetunnise filmi kohta üks reklaamipaus. väga positiivne) ja sõime kooki ja siis varsti tuttu.



niisiis, pühapäev. hommik möödus rahulikult, me vaatasime mingit filmi nimega 'Rat Race'.mitte midagi erilist. aga kui me oma lõunasöögi söödud saime, siiis pramparaaaaaaaa rongiga sõitma. tegelt point polnud rongiga sõitmises, vaid Bianca tahtis seiklusparki minna. Valerie tuli ka, ta on naaber. rongid on vaiksed ja puhtad ja pehmed ja väääga mõnusad. see park oli Šveitsi kas ainukese või suurima kose juures ja šveitslased ise on oma Rheinfalli üle väga uhked. hääässstiiii iluuus igatahes


me pidime üle jõe saama paadiga ja siis 16-aastased ja nooremad kasutasid oma masterpiletit.(muhahahaa, ma ka) igatahes, tulime üle vee, ronisime mäkke, panime rihmad peale ja ronima. kusjuures see on palju parem kui nõmmel või otepääl minu arust, siin võisime ükskõik millise raja valida ja selle läbi teha. ei olnud mingit sa-pead-kõik-5-rada-järjest-läbi-tegema jama. ja meil olid niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii pikad laskumised, need rulliga noh. ja siis ma lendasin vastu puud, päris kenake sinikas jälllleeeee,upsii. ja vaaaade, oioioiiiiiii. lõpetasime pool kaheksa, üle jõe, rongipeatusesse ja mida me näeme? rongi eii lähe, järgmine hommik alles tuleb esimene. siis ronisime veel kõrgemale ja küsisime teed, lõpuks jalutasime 3 km järgmisesse peatusesse. tunnikese pärast Zürichis ja kuna kell oli selleks ajaks juba pääris palju, siis me läksimeeeeeee mäkkkiiii. jehhhuikaaaa. siis koju ja natuke lebo ja magama.



eile, esmaspäeva hommikul, läksid Bianca ja isa Kreekasse koos poole naabriperega (Valerie ja ta ema). aga kuna see oli ikkka väga vara, siis nad lahkusid vaikselt. ärkasime, no mina vähemalt, 10 ajal. sõime mingit megahead jogurtit ja siis panin inimesemoodi riided selga ja siis asju ajama. et mind linna sisse registreerida, pidime linnavalitsusse minema. kõik paberid kaasa, id-kaart ka ja siis tuli välja, et passi on hoopis vaja, niuuts. kuna meil oli teisigi toimetusi teha, siis jätsime selle sinnapaika ja läksime mulle pangakaarti tegema. ja siis poodi ja koju. tegime oma lõunasöögi valmis ja läksime väliujulassssee. see oli niii mõnussss, õues siuke saun muidu. seal veetsime no ikka vägaväga kaua aega, sõime seal ja lebo ja ujusime. seal oli toru ka ja siis me tegime kohalikku meelelahutust: kuna torus tohib korraga olla ainult üksi, siis me läksime sinna kaheksakesi (mina, Julia, Nadja, Chantal, Fabian, Nicolas ja kaks suvalist ka). mingi siuke rongivärk? seda on väga keeruline seletada, igatahes ei olnud tavaline läheme-kõik-järjest-ja-oleme-niisama-ägedad asi :D lahingu käigus sain ma ka väga vastiku lihahaava väikese sõrme otsa. jeeeee. pool kaheksa koju ja niisama ööseni välja

kuna see on juba minu jaoks pikk, siis kohe varsti tuleb järgmine. later, alligators!